Autor: Lauri Läänemets, Noored Sotsiaaldemokraadid esimees

Arutelu teema ümber on tugev, sest plaani põhjendatud mõtet on raske tabada, kuna seaduseelnõu on piisavalt paindlik ja eesmärgistamata. Täiesti normaalne on ka see, et kellelegi ei mahu pähe kuidas mõni erakond suudab endale raha juurde planeerida olukorras kus just hiljuti tehti kõigile hädasolijatele selgeks, et riigil abistamiseks raha ei ole.

Kuhu erakondade raha kulub?

Lõppeval aastal said erakonnad riigilt 5,3 miljonit eurot, mis jagunes järgnevalt: Rerformierakond 1,6, Keskerakond 1,5 miljonit ja IRL 1 miljon ning SDE 500 000 eurot. Paljud arvavad, et erakondade rahastamine riigieelarvest on raha raiskamine ja näiteks nagu Indrek Tarand, pakuvad, et elatage end liikmemaksudest. Sellised arvamused on aga kas läbi mõtlemata, populistlikud või tulenevad teadmatusest. Ma ei usaldaks oma riiki juhtima punti inimesi, kes oma plaane teevad kitsas ringis, tuginedes vaid enda teadmistele. Sisuliselt lakkaks ilma rahata olemast erakonnad või vähemalt kaoks neis võimalus tegutseda demokraatlikult ja kaasavalt.
Iga asi maksab. Nii maksab kontori pidamine, tuleb maksta sekretärile, raamatupidajale, nõunikele. Kui soovid teha koosolekut, pead üürima suurema ruumi, kui soovid teada mis teises Eestis otsas toimub, pead sinna kohale sõitma, välja andma trükiseid, tellima uuringuid. Kõik need on suured kulud ja me teame, et mida rohkem demokraatiat, seda rohkem ressursse (aeg, raha, inimesed jne) selleks kulub.

Nelja parlamendierakonna aastased tegevuskulud jäävad vahemikku 350 000 – 1,1 miljonit eurot. Lisaks on kõigil erakondadel liikmemaksud mis moodustavad küll kaduvväikese osa tulubaasist ning annetused liikmetelt ja välistelt toetajatelt (enamasti ettevõtjad). Näiteks oli 2010 aastal kõige rohkem annetusi saanud erakond Reformierakond ca 440 000 eurot. Ühtekokku riigieelarvest tuleva toetusega sai Reformierakond 2010. aastal üle 2 miljoni euro. (olen võtnud Reformierakonna näite kuna suurima parlamendijõuna ja valitsuserakonnana on nende rahavood kõige suuremad) Lihtne arvutus näitab, et aastas jääb 900 000 eurot üle nö reservi. Millele see „reserv“ kulutatakse, on valimistel näha.
Tavaliselt suureneb enne valimisi tehtavate annetuste kogusumma veelgi. Seega tekib 4 aasta jooksul Reformierakonnal valimisteks ligikaudu 3,6 miljonit eurot, mistõttu jääb sellel valitsemisperioodil iga valimise kohta ligikaudu 1,2 miljonit. Tegelikkuses on see loomulikult suurem, kuid seda meie riigis ei uurita, see tuleks välja siis kui vastav komisjon arvutaks iga erakonna valimiskulud ise välja ning võrdleks aruannetega.

DASA raha on praegugi olemas

Kui meil raha puudu on, siis võiksime võtta seda sealt kus seda mõttetult kulutatakse. Ma ei väida, et valimisereklaam mõttetu on, kuid väga suures koguses valimisreklaami on mõttetu ja pole kõigi, eriti uute poliitiliste jõudude suhtes aus. 2010. aasta Riigikogu valimiste kulud Sotsiaaldemokraatidel olid 700 000 eurot, see oli parlamendierakondadest kõige väiksem summa, kuid piisavalt suur, et normaalne reklaam ära teha.
Sundimaks poliitikuid rohkem rahvaga suhtlema ning looma võrdsemaid konkurentsitingimusi, vajavad valimiskulud ülemist piiri. Erinevate pakkumiste järgi oleks see umbes 600- 700 000 eurot. See vabastaks piisava hulga raha mille eest saaks ka demokraatiat nii meil kui väljaspool arendamas käia. Eeldus on loomulikult, et praegust riikliku parteide toetussüsteemi natuke muudetakse.

Ürituste korraldamisest tähtsamaks tuleks pidada aga erakondade mõttekodade (think-thank) loomist mis parandaks poliitika kvaliteeti.

Iseasi, kas sellised mõttekojad üldse võimalikud on, st kas meil on piisavalt inimresurssi. Samuti on küsimus erakondade valmisolekus oma tegutsemisviisi muuta, sest vähemalt praegune valitsus mingisugust uuringutele põhinevat valitsemist ei praktiseeri. Võib-olla oleks õigem kõik see raha Praxisele anda ja leppida kokku, et nende eelarves on iga erakonna jaoks kindel summa, mille eest tellitakse uuringuid või töötatakse välja poliitikaid.

Autor: Lauri Läänemets

Iga seminari päev oli pühendatud erinevale teemale. Kohtusime aktiivsete inimestega, kes rääkisid vastavast teemast Berliini ja Saksamaa näitel. Samuti kohtusime Berliini parlamendi, Bundestagi, perekonnaasjade ministeeriumi ja Neuköllni linnaosavalitsuse töötajatega. Igaüks valgustas erinevaid küsimusi (näiteks vähemuste õiguste tagamine) oma haldusala pädevustest lähtuvalt. Saime kokku ka Saksamaa noorsotsidega. JuSo-d on Saksamaa sotsiaaldemokraatliku partei (SPD) noorteorganisatsiooni liikmed, kes võõrustasid meid SPD Berliinis asuva peahoone ruumides. Suurt tähelepanu pööravad JuSo-d paremäärmuslike hoiakutega võitlemisele, see on tulenevalt Saksamaa ajaloost jätkuvalt üks olulisemaid valupunkte.

Väga huvitav oli Neuköllni linnaosa külastus, mille raames kõneles kohalik sotsiaaltöötaja linnaosa peamistest probleemidest. Neukölln on Berliini kõige multikultuursem linnaosa. Sinna kui Lääne-Berliinis asuvasse linnaossa asus külma sõja perioodil elama hulgaliselt immigrante, kes olid valdavalt türgi ja araabia päritolu. Linnaosavalitsuse töötaja kõneles meile linnaosa eriomastest probleemidest, tehes seda väga asjalikult ja täpselt. Palju probleeme on olnud näiteks noortevägivalla ja uimastite levikuga. Kindlasti on ka Eestil selles vallas Berliinilt mõndagi õppida, eriti arvestades prognoose, mis ennustavad ka Eestile lähitulevikus vajadust võõrtööjõu järele.

Seminar lõppes kokkuvõtte tegemisega ning osavõtjate omapoolsete hinnangutega seminari korraldusele. Seminar oli äärmiselt huvitav ja hariv ning kontaktide tihendamine erinevate maade noorte arvamusliidritega on kindlasti see, millele tuleb jätkuvalt tähelepanu pöörata.

Seminari korraldas ja rahastas Friedrich Eberti Fond www.fes-baltic.ee

Kirjutas Lauri Frei

Samas ei ennustata prantsuse keelt kõnelevale valloonist sotsialistile Elio Di Rupole valitsusjuhina pikka iga. Olenemata sellest, et sotsialistidest, kristlikest demokraatidest ja liberaalidest (ei tasu jätta märkimata ka seda, et kõik osapooled on esindatud nii prantsuse, kui ka flandria keele kõnelejad) koosnev valitsus peaks katma küllaltki suure osa Belgia poliitmaastikust, ei pruugi see olla piisav pikaajaliseks toimimiseks. Üks põhjusteks on kindlasti see, et di Rupo valitsusse ei kuulu Belgia kõige populaarsem erakond – Uus Flaami Allianss (NVA), kes võttis lõviosa häältest flandrias. NVA on korduvalt valitsuse moodustamise katseid katkestanud, kuna nõuavad flaamidele rohkem otsustusõigust ja suuremat iseseisvust. Samuti on juba detsembri algusest mitmes Belgia linnas toimunud meeleavaldused uue valitsuse vastu.

Tähelepanuväärne on ka see, et 13. liikmelist valitsust juhtiv Di Rupo on esimene Euroopa valitsusjuht, kes avalikult tunnistanud oma homoseksuaalsust ja esimene sotsialistist valitsusjuht alates 1974. aastast.

Villu Viidul
Foto: PES (http://www.pes.org/)

IRL Noorte esileedi Maria Kasepaluga kohtusin esimest korda ja see oli soe ning meeldiv. Lisaks asjalikule poolele tuleb hoiatada, et meelitamises oli ta minust üle! Peatusime kolmel teemal – noorteühenduste sh poliitiliste noorteühenduste rahastamine, Eesti Noorteühenduste Liit ning noorteühendste liidu poliitiliste koda. Arutasime võimalusi kuidas rohkem ENLi tegevustes kaasa rääkida, veidi ka ENLi arenguteemadel ning võimalustest poliitiliste kojale soe sisse puhuda ja poliitiliste noorteühenduste suuremale koostööle asuda.

Kesknoortega kohtumine nii põnev ei olnud, sest ainukeseks naiseks osutus meie asepresident Liina ning kõiki kesknoorte juhatuse liikmeid tundsin juba ammustest aegadest. Lisaks ENLi ja poliitiliste koja tegemistele võrdlesime üksteise rahvusvahelist tegevust ning organisatsioonide ülesehitust, naeratuse ning pisarakohti.

Jäin kohtumistega igati rahule ning loodan, et peagi asendame poliitnoorte eetrivaikuse mõtete ja koostööga. Katsu sa riiki juhtida nii, et teise erakonna poliitikuga ei suhtle! Sama käib ka noorteühenduste kohta – meil on huvid ja meie huvid on kõigis ühiskonna teemades, seega on meil kindlasti ka suur ühisosa olemas.

Lauri Läänemets

Nagu ikka suuri paraade alustatakse, oli meilgi kohal tähtsaid külalisi. Erakonna piirkonnajuht Luule Tiirmaa tervitas meid julgustavate sõnadega. Kuna diktofoni ei olnud käepärast, siis võtan oma sõnadega Luule jutu kokku nii: „noor olla tähendab südametunnistust omada ja selle jõul tegutseda; olge julged ja tehke selle nimel tööd, et maailm muutuks selliseks, mis teie meelest on õige.“ (Kui osalejatest keegi teine midagi välja luges, siis ka see on õige. ) Ja nüüd asja juurde…

Kuna meie ringi on juurde tulnud uusi ja värskeid tegijaid, siis pidasime vajalikuks teha tutvumisringi ning meenutuseks tutvustada, kuidas meie organisatsioon toimub. Ega siin ju miskit keerulist polegi – eks nagu organisatsioonis ikka on pea, süda, jalad ja maks. Ahjaa, selle osa viisid läbi Katre Kikkas ja Liina Vahter, kes ühtlasi esindasid seeläbi meie ühingu juhatust. Tänud neile! Liina rääkis sealjuures ka välissuhtlusest (ECOSY, FNSU ja IUSY) ja kuna ta pidi jõudma õigeks ajaks Tallinnasse kohtingule meie Soome partneriorganisatsiooni tähtsa ninaga, siis Liinaga viljandlased väga kohtuda ei saanudki. Jääb siis järgmiseks korraks …

Koolitusprogrammi põhiteemaks oli motivatsioon. Kuna sellist teemat tuleks terve pika nädalavahetuse jooksul arutada, proovida ja harjutada, siis ei olnud võimalik seda teha väga motiveerivas vormis. Siiski tegime mõned trikid, mis vähemalt osadele meist energiat juurde andis. Millega muidu seletada, et meie üldkoosoleku blokk tõi kaasa aktiivsed mitme kandidaadiga tublid demokraatlikud valimised?
Jah, kuna protokolliga läheb aega, siis kiirkorras infoks lugejatele, et uueks klubi juhiks sai Tauri Pihlak. Tema eestvedamisel hakkab varsti sündima!

Kuigi üldkoosolekuga sai ka meie saalibroneering otsa, siis tegime siiski veidi piraati ja jäime ligi pooleks tunniks kauemaks. (Kuna küpsiseid me eriti ei puutunud, siis las firma teeb nende abil tasaarvestuse.) Oli ju vaja veel „Turuplats“ maha pidada ehk olulist infot vahetada. Põhiteemaks tõusis Viljandi linna noortevolikoguga seonduv. Meil on mõtteid, kuidas noortevolikogu oma eesmärke paremini saaks täita. Aga sellest ka juba edaspidi.

Kui me Katrega õhtul Tartu poole sõitsime, siis leidsime mõlemad kohtumise kordaläinu olevat. Oli endal huvitav ja meeleolukas. Tundus, et osalejatele sobis ka. Edaspidi läheb nii nagu ma üle-eelmises lõigus kirjutasin: Tauri vedamisel hakkab sündima!

/Kirjutas Heiki Järveveer, fotod Kertu Kask

Praegusel kujul tekitab reform nii õppejõudude kui ka üliõpilaste jaoks väga segase ning ebakindla olukorra ning ei suuda lahendada talle pandud eesmärke.

Suurimad miinuskohad on:
- Kõrgkooli sisseastumine on määratlemata. Kuidas, kui palju, milliste eksamite alusel, kui palju vastu võetakse. Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL) soovib, et tulevikus ei peaks üliõpilased võistlema sisseastumisel omavahel, vaid lävendiga. Nii pääseks kõik võimekad õppima. Hetkel tundub, et süsteem kujuneb igas kõrgkoolis omanäoliseks ja murekohaks saab seaduses lubatud võimaluse rakendamine üliõpilaste kahjuks.

- Ülikoolide rahastamine pole fikseeritud, vaid võib põntsu panna tervele kõrgharidusele. Nimelt sõlmitakse ülikoolidega tulemuslepingud (mis ei määratle kellele ülikooli sees raha tegelikult läheb, palju õppekohti selle eest peaks saama jne) vastavalt sisse võetud üliõpilaste arvule. Kuna seda teeb valitsus, siis halbadel aegadel võidakse kõrghariduse rahastamist vaid valitsuse otsusega kärpida nagu seda hiljuti Lätis tehti. Kui palju uue masu ajal tegelikult üliõpilasi õppima pääseb või kuidas pärast seda raha puudusel lahti lastud õppejõud taaskord leitakse on ettearvamatu.

- 30 EAP ehk 100% läbimise nõue olukorras, kus õppetoetuste süsteemi plaanitakse muuta nii, et sellest vaid 18% tudengitest osa saab, sunnib ülejäänud tööl käima. Õppimine töötamise kõrvalt võtab aja ja surub üliõpilased tasulisse õppesse. Seni kuni vähemalt vajadustel põhinevat vaesustoetust ei looda, pole kõrgharidusreformi rakendamine võimalik. Ideaalis võiks Eesti rakendada kõigile universaalse toetuse (nagu lastetoetus on) + lisaks raskemas majanduslikus seisukorras üliõpilastele vaesustoetus.

Kõrgharidusreformi on vaja, tasuta õppimine kõigile võimekatele on õige eesmärk, kuid kiirustades ja vaid punkti noppimise eesmärgil tehtud muudatuste tagajärg saab tervele Eestile saatuslikuks. Sellepärast tuleks seadust arutada mõistlikult pika aja jooksul ning püüda siduda tööturu ja teiste valdkondade vajadustega.

Lauri Läänemets

Esimese päeva veetsime reisides ning teise päeva juba Krakowis, kuningate linnas. Tegemist on väga ilusa linnaga, kus oleks hea meelega veetnud veelgi rohkem aega. Krakowi lähedalt on pärit ka eelmine paavst – Jan Paweł II, selle üle on poolakad väga uhked ning tema mälestamist võis näha igal pool. Tema pilt oli pea igas ruumis ning isegi tänavatel oli graffitit temast. Krakowis veetsime vähe aega, kuna õhtuks pidime jõudma Bukowina Tatrzanskasse, kus veetsime oma järgnevad päevad.

Projekti põhilisteks teemadeks oli keskkonnakaitse ja inimõigused. Nendel teemadel toimusidki mitmed seminarid, loengud ning arutelu- ja filmiõhtud. Inimõiguste teemaga seoses viidi meid ka väljasõidule endisesse kontsentratsioonilaagrisse Auschwitzi, kus II maailmasõja ajal hukkus ligi 1,5 miljonit inimest. Tegemist oli väga omapärase ja depressiivse, kuid ajaloo tundmiseks vajaliku kohaga. Eestikeelset sissejuhatava ekskursiooni võib teha ka virtuaalselt siin.

Kuid ametlikust programmist palju tähtsam oli rahvusvaheline sotsialiseerumine , seda siis näiteks, kas grillõhtu või kultuuriõhtu näol. Kultuuriõhtul tutvustasid osalejad oma kodukandi rahvuskööki. Meie olime väljas kilude, sprottidega, Kalevi kommidega ja loomulikult kamajoogiga. Peab mainima, et kama läks väga hästi lõuna-rahvustele peale ning seda käidi pidevalt juurde küsimas.

Üheks meeldejäävaimaks seigaks osutus matk mägedes, mis meile tundusid eriti lummavad ja paeluvad, kuna Munamägi ja Haanja kuplid on sellega võrreldes tõesti vaid mügarikud.

Kogemus oli suurepärane ning väga hariv. Nii mõndagi sai teada teiste rahvuste ja riikide kohta. Näiteks, kas teadsite, et rumeenia keel põhineb ladina keelel ning on vägagi sarnane portugali ja hispaania keelele või, et Bulgaarias on lisaks rannakuurortidele ka täitsa korralikud mäed ning mäesuusatamisvõimalused? Samuti on huvitav teada, et kõik osalenud riigid on kannatanud vägivaldsete režiimide all – peamiselt kommunistide käe all – ning võidelnud nende vastu. Nii et ida-euroopa rahvastega on teatud küsimustes kerge üksteist mõista.

Soovitan soojalt osaleda taolistes projektides, et laiendada oma tutvus- ja silmaringi. Noortevahetuse projektid on üldjuhul rahastatud Euroopa Liidu eelarvest – see tähendab, et osalustasu tavaliselt pole ning ka transpordikuludest kaetakse 70%. Pakkumisi võid leida näiteks siit: http://www.enl.ee/et/valissuhted/konkursid ning samuti saadame neid noorsotside listidesse. Kui, aga oled hakkamist täis, siis võid isegi projekti valmis kirjutada ning huvitavaid inimesi kokku kutsuda – täpsem info http://euroopa.noored.ee/

Martin Kirs

Festivalile tulek võttis aega kolm pikka päeva. Kuna meil on head suhted meie põhjanaabrite- soomlastega, tulime ühise bussiga. Kõige keerulisem oli teine päev, kui peamiselt Poola läbimine võttis aega 16 pikka sõidutundi. Kuna seltskond oli hea, möödusid need päevad küllaltki kiiresti.

Traditsiooniline IUSY festivali avatseremoonia möödus seekord kurvemalt. Seoses Norras toimunud tragöödiaga oli see pühendatud meie sõprade ja koostööpartnerite meelespidamisele. Ühiselt süütasime tuhandeid küünlaid ja pidasime ka leinaseisaku.

Tõsisem töö festivalil algas teisel päeval, kui hommikust õhtuni toimusid erinevad töötoad ja loengud. Huvitavat kuulamist erinevatel teemadel jätkus varahommikust hilisõhtuni. Töö vahele mahuvad aga ka rannas käimine, ujumine helesinises vees ja otse loomulikult ka suhtlemine noortega üle terve maailma.

Õhtud on siin mägede vahel jahedad. Sellest hoolimata ei jää pidamata ka erinevad peod ja koosviibimised. Eilses külmas öös said kõik nautida Balkani kuumi rütme. Esimene öö telgis magada oli kõige keerulisem. Temperatuur päeva ja ööse vahel on väga erinev ja kuna me sellega arvestada ei osanud, oli magamine külma tõttu praktiliselt võimatu. Järgmistel öödel oleme targemad olnud ja enne magamiskoti sisse pugemist enamus kaasasolevaid riideid selga toppinud. See aga ei ole mõjutanud meie ülihead tuju ja suurepärast siin olemist. Võib täiesti kindlasti öelda, et IUSY festivalile minek oli ainuõige otsus.

Maris Sild

ECOSY’l on uus president. Kaisa Emilia Penny —> päritolult Soomlanna, hetkel elab Inglismaal. Tundub, et Kaisa suudab kummutada kõiki minuni jõudnud jutte ECOSY sarnastest üritustel, kus inimesed lihtsalt kogunesid, et oleks tore. Kaisa paneb kõik joonele ja mis ma tajusin oli pigem tõsine suhtumine erinevatesse teemadesse ning oli näha, et inimised pigem ikka usuvad selle organisatioonitöösse ja on nõus igaüks oma nõu ja jõuga asja paremaks tegema. Paremaks teha pean silmas just progressiivsust. Vanadelt olijatelt kuulsin pigem tõepoolest organisatsiooni lihtsust ja karmilt öelda isegi natuke mõttetust, kuid kui Kaisa nii edasi tegutseb on ECOSY tõepoolest olulise tähtsusega Euroopa poliitika kujundamisel.

konkreetsemalt:
1. Uus logo ja nimi! –> uus algus. arvatavasti muudetakse nimi YES’ks (Young European Socialists), mis läheb väga hästi kokku nende emapartei PES’ga. (Party of European Socialists)

2. Töögrupid –> Reaalselt hakkavad toimuma regulaarselt kohtumised “network”‘i siseselt, et anda sisendit Euroopa ja maailma kujundamisel.

Networkideks on siis:
1. Feminist network
2. Queer Network
3. Students’ Network – valisin selle, kuna õpilaste elukvaliteet ning õppemaksud ja õppelaenud on läbivaks teemaks Euroopas.

3. Uus liikmemaksusüsteem. Kui varasemalt võeti lennupiletite maksumusest 70% liikmemaksu katteks, siis juulist alates kaetakse 100%, mis omakorda tähendab, et tõuseb osalemistasu 100-130 euroni. Meile ei tähenda see suurt midagi, kulutused jäävad summa summaariumis samaks.

4. Kommuniaktsiooni parendamine. Mina rõhusin paljuski just selle peale, et oluline oleks nii meile kui ka kogu organisatsioonile konkreetne väljund. Kasvõi pidev kodulehe uuendamine. See on esimene asi, mis paneb tänases maailmas asjad liikuma. Tundub, et ka see on tõsiselt kättevõetud. Rõhutasin ka progressi, mille tagab kommunikatsioon ja pidev sisendi saamine läbi network’ide erinevate resolutsioonide kirjutamiseks läbi mille saab kujundada ka meie, Eesti Noorte sotsiaaldemokraatide seisukohti. Rahvusvaheline suhtlemine peab tagama meie seljataguse! Oleme ju paljude Euroopa riikidega sarnases olukorras, eriti kui küsimus puudutab noori – meie elatustaset, õpinguid, töötust/töötamist.
Kogemuste vahetamine konkreetsel pinnal aitab meil mõelda kaugemale ja kõrgemale kastist, kus eestlastel on kangesti himu olla.

5. 2 resolutsiooni:
1. The Resolution on Social Policy – Tekitas palju kisa-kära läbi mille tegelikult tuligi välja, et osalejatel polnud ükskõik, mida või kuidas kirjutatakse ning millega me kõik suvaliselt nõus olema. Tekkis diskusioon, mis lõppes küll resolutsiooni poolthääletamisega, kuid muudatusi oli palju. Kui faili kätte saan, siis kindlasti riputan sellegi kuhugi üles.

2. Economic Chaos or Economic Governance? – Eurotsooni kokkukukkumise ohust. Ka siin olid mõned muudatused. Küll aga rõhus see paljuski just Euroopa sekkumisele majandusele. Selge on see, et nii jätkates kahtlustame kahtlustame, et eurotsoon kukub. Vaja kindlamaid regulatsioone just Euroopa pinnalt. Ka selle resolutsiooni panen üles, kui saan kinnitatud faili.

Usun siiralt ECOSY arengusse ja tegelikku võimu, mida kahjuks täna pole suudetud kuidagi ärakasutada. Järgmisel korral ole näha, kas see kõik oli mulle illusioon või tõepoolest hakkab asju juhtuma.

Liina Vahter