Alles kolm kuud tagasi Aaviksoo poolt välja käidud mõtted on kaks kuud tagasi saanud paberile ja juba valmistub Riikogu kultuurikomisjon kõrghairdusreformi arutama. Sellel kiirustamisel on omad tagajärjed. Kui Soomes tehti reformi aastaid ning jõuti kõik korralikult läbi mõelda, siis meil põrutatakse ahvikiirusel edasi. Tulemuseks on Riigikogus läbi mõtlemata reformiplaan mis paljusid mõistlikke muudatusettepanekuid pole arvestanud.

Praegusel kujul tekitab reform nii õppejõudude kui ka üliõpilaste jaoks väga segase ning ebakindla olukorra ning ei suuda lahendada talle pandud eesmärke.

Suurimad miinuskohad on:
- Kõrgkooli sisseastumine on määratlemata. Kuidas, kui palju, milliste eksamite alusel, kui palju vastu võetakse. Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL) soovib, et tulevikus ei peaks üliõpilased võistlema sisseastumisel omavahel, vaid lävendiga. Nii pääseks kõik võimekad õppima. Hetkel tundub, et süsteem kujuneb igas kõrgkoolis omanäoliseks ja murekohaks saab seaduses lubatud võimaluse rakendamine üliõpilaste kahjuks.

- Ülikoolide rahastamine pole fikseeritud, vaid võib põntsu panna tervele kõrgharidusele. Nimelt sõlmitakse ülikoolidega tulemuslepingud (mis ei määratle kellele ülikooli sees raha tegelikult läheb, palju õppekohti selle eest peaks saama jne) vastavalt sisse võetud üliõpilaste arvule. Kuna seda teeb valitsus, siis halbadel aegadel võidakse kõrghariduse rahastamist vaid valitsuse otsusega kärpida nagu seda hiljuti Lätis tehti. Kui palju uue masu ajal tegelikult üliõpilasi õppima pääseb või kuidas pärast seda raha puudusel lahti lastud õppejõud taaskord leitakse on ettearvamatu.

- 30 EAP ehk 100% läbimise nõue olukorras, kus õppetoetuste süsteemi plaanitakse muuta nii, et sellest vaid 18% tudengitest osa saab, sunnib ülejäänud tööl käima. Õppimine töötamise kõrvalt võtab aja ja surub üliõpilased tasulisse õppesse. Seni kuni vähemalt vajadustel põhinevat vaesustoetust ei looda, pole kõrgharidusreformi rakendamine võimalik. Ideaalis võiks Eesti rakendada kõigile universaalse toetuse (nagu lastetoetus on) + lisaks raskemas majanduslikus seisukorras üliõpilastele vaesustoetus.

Kõrgharidusreformi on vaja, tasuta õppimine kõigile võimekatele on õige eesmärk, kuid kiirustades ja vaid punkti noppimise eesmärgil tehtud muudatuste tagajärg saab tervele Eestile saatuslikuks. Sellepärast tuleks seadust arutada mõistlikult pika aja jooksul ning püüda siduda tööturu ja teiste valdkondade vajadustega.

Lauri Läänemets

12.-19. juulil osalesime kuuekesi Euroopa Noorte projektis “Europe – Our Home”. Projekt oli korraldatud poolakate poolt ning toimumiskohaks oli mägine Lõuna-Poola. Lisaks meile ja poolakatele osalesid projektis rumeenlased, bulgaarlased ja horvaadid – kokku 33 noort. Täpsemalt oli meie koduks 1 päev Krakow ning 5 päeva väike ja armas mägikülake Bukowina Tatrzanska.

Esimese päeva veetsime reisides ning teise päeva juba Krakowis, kuningate linnas. Tegemist on väga ilusa linnaga, kus oleks hea meelega veetnud veelgi rohkem aega. Krakowi lähedalt on pärit ka eelmine paavst – Jan Paweł II, selle üle on poolakad väga uhked ning tema mälestamist võis näha igal pool. Tema pilt oli pea igas ruumis ning isegi tänavatel oli graffitit temast. Krakowis veetsime vähe aega, kuna õhtuks pidime jõudma Bukowina Tatrzanskasse, kus veetsime oma järgnevad päevad.

Projekti põhilisteks teemadeks oli keskkonnakaitse ja inimõigused. Nendel teemadel toimusidki mitmed seminarid, loengud ning arutelu- ja filmiõhtud. Inimõiguste teemaga seoses viidi meid ka väljasõidule endisesse kontsentratsioonilaagrisse Auschwitzi, kus II maailmasõja ajal hukkus ligi 1,5 miljonit inimest. Tegemist oli väga omapärase ja depressiivse, kuid ajaloo tundmiseks vajaliku kohaga. Eestikeelset sissejuhatava ekskursiooni võib teha ka virtuaalselt siin.

Kuid ametlikust programmist palju tähtsam oli rahvusvaheline sotsialiseerumine , seda siis näiteks, kas grillõhtu või kultuuriõhtu näol. Kultuuriõhtul tutvustasid osalejad oma kodukandi rahvuskööki. Meie olime väljas kilude, sprottidega, Kalevi kommidega ja loomulikult kamajoogiga. Peab mainima, et kama läks väga hästi lõuna-rahvustele peale ning seda käidi pidevalt juurde küsimas.

Üheks meeldejäävaimaks seigaks osutus matk mägedes, mis meile tundusid eriti lummavad ja paeluvad, kuna Munamägi ja Haanja kuplid on sellega võrreldes tõesti vaid mügarikud.

Kogemus oli suurepärane ning väga hariv. Nii mõndagi sai teada teiste rahvuste ja riikide kohta. Näiteks, kas teadsite, et rumeenia keel põhineb ladina keelel ning on vägagi sarnane portugali ja hispaania keelele või, et Bulgaarias on lisaks rannakuurortidele ka täitsa korralikud mäed ning mäesuusatamisvõimalused? Samuti on huvitav teada, et kõik osalenud riigid on kannatanud vägivaldsete režiimide all – peamiselt kommunistide käe all – ning võidelnud nende vastu. Nii et ida-euroopa rahvastega on teatud küsimustes kerge üksteist mõista.

Soovitan soojalt osaleda taolistes projektides, et laiendada oma tutvus- ja silmaringi. Noortevahetuse projektid on üldjuhul rahastatud Euroopa Liidu eelarvest – see tähendab, et osalustasu tavaliselt pole ning ka transpordikuludest kaetakse 70%. Pakkumisi võid leida näiteks siit: http://www.enl.ee/et/valissuhted/konkursid ning samuti saadame neid noorsotside listidesse. Kui, aga oled hakkamist täis, siis võid isegi projekti valmis kirjutada ning huvitavaid inimesi kokku kutsuda – täpsem info http://euroopa.noored.ee/

Martin Kirs

Hetkel on Austria suurima järve kaldal toimumas ülemaailmse noorsotside katuseorganisatsiooni IUSY suvefestival. Sellel aastal on sellest suurest üritusest osa võtmas seitse Eesti noorsotsi. Kokku osaleb üritusel ligi 3000 inimest üle terve maailma.

Festivalile tulek võttis aega kolm pikka päeva. Kuna meil on head suhted meie põhjanaabrite- soomlastega, tulime ühise bussiga. Kõige keerulisem oli teine päev, kui peamiselt Poola läbimine võttis aega 16 pikka sõidutundi. Kuna seltskond oli hea, möödusid need päevad küllaltki kiiresti.

Traditsiooniline IUSY festivali avatseremoonia möödus seekord kurvemalt. Seoses Norras toimunud tragöödiaga oli see pühendatud meie sõprade ja koostööpartnerite meelespidamisele. Ühiselt süütasime tuhandeid küünlaid ja pidasime ka leinaseisaku.

Tõsisem töö festivalil algas teisel päeval, kui hommikust õhtuni toimusid erinevad töötoad ja loengud. Huvitavat kuulamist erinevatel teemadel jätkus varahommikust hilisõhtuni. Töö vahele mahuvad aga ka rannas käimine, ujumine helesinises vees ja otse loomulikult ka suhtlemine noortega üle terve maailma.

Õhtud on siin mägede vahel jahedad. Sellest hoolimata ei jää pidamata ka erinevad peod ja koosviibimised. Eilses külmas öös said kõik nautida Balkani kuumi rütme. Esimene öö telgis magada oli kõige keerulisem. Temperatuur päeva ja ööse vahel on väga erinev ja kuna me sellega arvestada ei osanud, oli magamine külma tõttu praktiliselt võimatu. Järgmistel öödel oleme targemad olnud ja enne magamiskoti sisse pugemist enamus kaasasolevaid riideid selga toppinud. See aga ei ole mõjutanud meie ülihead tuju ja suurepärast siin olemist. Võib täiesti kindlasti öelda, et IUSY festivalile minek oli ainuõige otsus.

Maris Sild